Lüüra (/ˈlaɪər/) (kreeka keelest λύρα ja ladina keelest lyra) on keelpill, mille Hornbostel–Sachs on klassifitseerinud lautside pillide perekonna liikmeks. Organoloogias loetakse lüürat ikelautsuks, kuna see on laut, mille keeled on kinnitatud kõlalauaga samas tasapinnas asuva ikke külge ning koosneb kahest harust ja risttalast.
Lüüra sai alguse iidsest ajaloost. Lüüri kasutati mitmes Vahemerd ümbritsevas iidses kultuuris. Varasemad teadaolevad lüüra näited on leitud arheoloogilistest leiukohtadest, mis pärinevad aastast e. 2700 eKr Mesopotaamias. [1] [2] Viljaka poolkuu vanimad lüürad on tuntud idapoolsete lüüridena ja neid eristab teistest iidsetest lüüradest nende tasane alus. Neid on leitud arheoloogilistest leiukohtadest Egiptuses, Süürias, Anatoolias ja Levandis.[1]
Ümarlüüra ehk läänelüüra pärineb samuti Süüriast ja Anatooliast, kuid seda ei kasutatud nii laialdaselt ja suri lõpuks idas välja c. 1750 eKr. Ümmargune lüüra, nn selle ümardatud alus, ilmus uuesti Vana-Kreekas c. 1700–1400 e.m.a[3] ja levis hiljem kogu Rooma impeeriumis.[1] Sellest lüürast sai alguse Euroopa lüüra, mida tuntakse germaani lüürina või mädana, mida kasutati Loode-Euroopas laialdaselt eelkristlikust ajast kuni keskajani.
(https://en.wikipedia.org/wiki/Lyre)
Lyre Harp Real on 19 keelega Lyre Harpi simulatsioonirakendus. Sagedusvahemik: F3 -> C6.
Rohkem võrguühenduseta ja võrgus olevaid laule harjutamiseks (kiiruse muutmise võimalusega).
Mängige 3 režiimiga:
- Normaalne
- Reaalajas
- Autoplay: saate valida selle režiimi lugude kuulamiseks.
Salvestusfunktsioon: salvestage, esitage ja jagage oma sõpradega.
Reverb funktsioon
** Laule uuendatakse regulaarselt
Värskendatud:
10. jaan 2025